http://hdl.handle.net/10062/1765 2013-06-18T05:13:16Z 2013-06-18T05:13:16Z Einaste, Ingi http://hdl.handle.net/10062/30448 2013-05-31T19:57:35Z 2013-01-01T00:00:00Z

Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni analüüs Einaste, Ingi Antud töö eesmärgiks oli uurida, millised tegurid mõjutavad Eesti kõrgkoolides matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste akadeemilist enesetõhusust ja motivatsiooni. Uuritavateks teguriteks olid tudengite sugu, õpitav eriala, kursus, perekonnaseis, laste olemasolu, õpingute ajal töötamine, majanduslik olukord ning elukoht. Analüüsi alustati eesti keeles esimest korda kasutusel oleva akadeemilise motivatsiooni skaala ning akadeemilise enesetõhususe skaala faktoranalüüsiga. Seejärel kasutati t-testi ja dispersioonanalüüsi. Faktoranalüüsi käigus moodustati akadeemilise motivatsiooni skaala põhjal 5 faktorit: endale tõestamine ja rahulolu, motivatsiooni puudumine, väline reguleeritus, õppimine ja uute teadmiste omandamine, elamuste kogemine. Ka akadeemilise enesetõhususe skaala põhjal moodustus 5 faktorit: üliõpilase püsivus ja takistuste ületamine, pingutus, toimetulek, elamuste kogemine, realistlikud eesmärgid. T-testi ja dispersioonanalüüsi tulemustest selgus, et akadeemilist motivatsiooni mõjutavad tegurid olid: sugu, kursus, perekonnaseis ning kas tudeng on õpingute ajal töötanud ja töötab ka praegu. Kusjuures antud töö tulemusena saadud naisüliõpilaste kõrgem õpimotivatsioon on ka varasemalt tõestust leidnud Eymur & Gebani (2011) ning Marrs & Siegleri (2011) töödes. Akadeemilist enesetõhusust mõjutasid sugu, perekonnaseis ning sarnaselt õpimotivatsiooniga kaks tööga seotud tegurit. Üliõpilase õpimotivatsiooni ja akadeemilist enesetõhusust mõjutas ka kõrgkooli valik. Kõrge sisseastumise lävendiga Tallinna Tehnikaülikoolis olid tudengite keskmised skoorid akadeemilise motivatsiooni kahes alaskaalas ja enesetõhususe alaskaalas madalamad kui teiste ülikoolide üliõpilastel. Antud tööga alustati eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika tudengite akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe uurimist. See annab hea võimaluse motivatsiooni ja enesetõhusust tõstvate tegurite edasiseks hindamiseks.

2013-01-01T00:00:00Z Einaste, Ingi Murruste, Markus http://hdl.handle.net/10062/30440 2013-05-31T19:57:38Z 2013-05-31T00:00:00Z

Matemaatilisest mõtlemisest Murruste, Markus

2013-05-31T00:00:00Z Murruste, Markus Rööp, Madli http://hdl.handle.net/10062/30437 2013-05-31T19:57:34Z 2013-01-01T00:00:00Z

Matemaatika-informaatikateaduskonna bakalaureuseastme üliõpilase kirjeldus ja õppetöö tulemusi ennustavad tegurid Rööp, Madli Käesolevas töös anti ülevaade sellest, kuidas muutus keskmise Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna tudengi õppeedukus bakalaureuseõppe jooksul; kirjeldati võimalikke ennustajaid valitud erialale õppima jäämisele ja nominaalajaga lõpetamisele. Eraldi kirjeldati õppetöö katkestanuid, mitu korda sisseastunuid ja immatrikuleerimisi, millele õppetööd ei järgnenud.

2013-01-01T00:00:00Z Rööp, Madli Kasela, Silva http://hdl.handle.net/10062/30436 2013-05-31T19:57:32Z 2013-01-01T00:00:00Z

DNA metülatsioon: normaliseerimine ja analüüs Kasela, Silva Käesoleva magistritöö tulemusel tutvustati DNA metülatsiooni ja selle normaliseerimis- ning analüüsimismeetodeid, viidi läbi põhjalik analüüs eeltöötlusest kuni lõpliku analüüsini. Tulevikus oleks huvitav veel erinevalt metüleerunud CpG-de leidmisel kaaluda ka beeta-väärtuste modelleerimist beeta-jaotusega ning segamudelite teooria rakendamist.

2013-01-01T00:00:00Z Kasela, Silva Paas, Raido http://hdl.handle.net/10062/30433 2013-05-31T19:57:17Z 2013-01-01T00:00:00Z

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Paas, Raido In the thesis we studied the problem of solving the algebraic equations by radicals { a problem which has interested mathematicians for centuries. In particular we studied the group theory and the eld theory which helped us to research into the matter of solving the algebraic equations by radicals. We then learned about Lagrange's idea of solving the equations of lower degree which served as a starting point for developing Galois theory. Using the latter, we were nally able to provide a criterion for solving the equations by radicals. By using that criterion we showed that not all equations of fth degree can be solved by radicals. It became evident that in order to prove the fact a lot of work had to be done. Nevertheless, the original ideas from Lagrange and Galois are worth investigating. We just have to agree with the words of Professor Gunnar Kangro (see [1], page 154): The research made by Galois presents one of the deepest and most fruitful theories, ever done by the spirit of man. Galois theory has been investigated further nowadays and there is an abstract theory for solving the equations by radicals. Current studying material is a good starting point for anyone who is interested in this theory.

2013-01-01T00:00:00Z Paas, Raido