http://hdl.handle.net/10062/1 Wed, 22 May 2013 16:57:45 GMT 2013-05-22T16:57:45Z http://hdl.handle.net/10062/30288 Grammatical relations in Estonian: subject, object and beyond Metslang, Helena Doktoritöö eesmärk on määratleda ja kirjeldada eesti keele nominaalseid lauseliikmeid ja nende äärealasid. Tüpoloogilistel, kognitiivsetel ja funktsionaalsetel teooriatel põhinevas töös vaadeldakse lauseliikmeid morfosüntaksist, semantikast ja pragmaatikast lähtuvalt. Korpusanalüüsi põhjal kirjeldatakse lause argumentide vormistust, käitumist, semantilisi ja infostruktuurilisi omadusi ning ka lause kõrvalliikmete (objektisarnased määraadverbiaalid ehk osmad, nt ‘kaks kuud’) vormistust. Seega keskendutakse dissertatsioonis küll erinevatele lause-liikmetele, kuid kõiki neid käsitlusi ühendavad lauseliikmete iseloomustamiseks kasutatud ühtsed parameetrid ja nende roll lausekonstruktsioonide struktuurilise, semantilise ja infostruktuurilise olemuse kujundamisel. Doktoritöö annab panuse eesti keele subjektikategooria ja selle piirialade määratlemisse. Esmakordselt analüüsitakse siinses uuringus ka suuremat hulka eesti keele subjektisarnaseid argumente (kokku 10) ning kasutatakse subjektikategooria defineerimisel korpusandmeid. Põhijärelduseks on, et subjektisarnased argumendid, näiteks mõlemad argumendid konstruktsioonides ’Talle meeldib fotograafia’, ’Norralasel on kaks kulda’ ja ’Mariast sai õpetaja’, moodustavad oma subjektilisuse määra alusel kontiinumi, kuid kõigil neil on siiski üsna vähe subjektilikke morfosüntaktilisi käitumisomadusi. Korpusuuring kinnitas ka, et eksistentsiaalkonstruktsiooni nimisõnafraas (e-NP, nt ’piima’ lauses ’Külmkapis on piima’) on oma semantilistelt, infostruktuurilistelt ja vormistuslikelt omadustelt lähemal objektile kui subjektile. Lisaks pakub töö ühtse aluse objekti, e-NP ja osmade käändevaheldussüsteemide võrdlemiseks, tuginedes Dixoni (1994) argumentide vormistuse tüpoloogiale. Ilmnes, et objekti ja e-NP käändevaheldussüsteemid on võrreldava komplekssusega. Põhiosas mõjutavad mõlema lauseliikme käänet samad faktorid, kuid nende osatähtsus korpusmaterjalis on erinev. Osmade käändevaheldus on seevastu seotud vaid üksikute objekti käändemõjuritega. Kuigi eesti keelt peetakse üldiselt akusatiivseks keeleks, näitas siinne uuring, et eesti keeles on lisaks küllaltki sage nähtus verbist sõltumatu joondumusvaheldus (fluid intransitivity), mida vormistatakse eesti keeles eelkõige sõnajärje abil. Varem ei ole eesti keelega seoses kirjeldatud tüpoloogias kasutatavaid implikatsioonilisi hierarhiaid. Siinne töö tegi esimese katse kontrollida nende hierarhiate rakendatavust eesti keele korpusmaterjalil. Ilmnes, et eesti keele andmed kinnitavad lauseliikmete konstruktsioonide hierarhia (Hierarchy of Grammatical Relations Constructions) paikapidavust, osaliselt kehtib eesti keele argumendivormistuse puhul ka referentsiaalsushierarhia (Referential Hierarchy). Materjal kinnitab Crofti (2001) tüpoloogilise hüpoteesi Behavioural Potential universal (süntaktilise käitumise potentsiaal) kehtivust. Hüpoteesi järgi on kasutuses sagedamini esinevatel kategooriatel vähemalt sama mitmekesine süntaktiline käitumine kui harvemini esinevatel kategooriatel.; This thesis focuses on grammatical relations in Estonian from the viewpoint of typological, cognitive and functional theories of grammar. What unites all the different insights of this dissertation are the the common morphosyntactic, semantic and information structural parameters that have been used in exploring the grammatical relations as well as the extensive use of corpus data. In the thesis, the Estonian subject category is determined in a novel way by focusing on the morphosyntactic behavioural properties. The dissertation also provides an integrated model for making comparisons of object’s, the existential construction’s argument’s and extent adverbials’ case-marking in Estonian. This analysis is based on Dixon’s (1994) typology of argument coding factors. The impact of different semantic and message-packaging properties on case-marking is analyzed. The study found that the existential construction’s argument (for example milk in the sentence ‘Külmkapis on piima’ – There is milk in the fridge) is from the point of view of semantics, information structure and coding closer to the direct object than the subject. Estonian subject-like arguments, e.g. both arguments in the constructions ’Talle meeldib fotograafia’ (She likes photography), ’Norralasel on kaks kulda’ (The Norwegian has two gold medals) and ’Mariast sai õpetaja’ (Maria became a teacher) form a continuum on the basis of their subjecthood properties. However, all these argument types display subject-like behaviour to a significantly lower degree than the prototypical subject. The case-alternation systems of the direct object and existential construction’s argument are comparable in their complexity. They mainly depend on the same case-assignment factors but these factors have different usage frequencies in the case of both arguments. The case-alternation of object-like degree adverbials (e.g. ‘kaks kuud’ – for two months) only depends on a small subset of object’s case-assignment factors. The findings of the thesis suggest that although Estonian is an accusative language the spread of fluid intransitivity is significant in Estonian. It mainly manifests itself in word order alternation which is a relatively rare feature in typological alignment descriptions. The study also analyses for the first time the suitability of Estonian data with several typological argument realization hypotheses. The data partly supports the Referential Hierarchy hypothesis. The Estonian data confirms the predictions of the typological Hierarchy of Grammatical Relations Constructions (which makes predictions on the accu¬sative and ergative alignment of arguments in different behavioural constructions) and Croft’s (2001) Behavioural Potential universal (that assumes a link between a category’s high token frequency in the discourse and the versatility of syntacic behaviour). Tue, 21 May 2013 00:00:00 GMT http://hdl.handle.net/10062/30288 2013-05-21T00:00:00Z Metslang, Helena http://hdl.handle.net/10062/30238 Comprehending phylogenetic diversity – case studies in three groups of ascomycetes Tamm, Heidi Paljusid seenerühmi iseloomustab taksonoomiline korratus. Selle põhjuseks on selliste morfoloogiliste tunnuste vähesus, mida saaks kasutada taksonite piiritlemiseks. Vaieldavaks on osutunud ka kottseente suurimate seltside Pezizales, Hypocreales ja Helotiales süstemaatika. Töö käigus uuriti geneetilist varieeruvust ja eri tasemel taksonite piire kolmes seenerühmas: perekonna Hypomyces (Hypocreales) väikses lähedaste liikide rühmas liigi tasemel, perekonnas Geopora (Pezizales) liigi ja perekonna tasemel ning perekonnas Encoelia (Helotiales) sugukonna tasemel kättesaadavate liikide piires. Fülogeneetilisteks analüüsideks kasutati nii rDNA kui ka erinevate valgugeenide järjestusi. Hypomyces rosellus osutus parafüleetiliseks, sisaldades mitut juba kirjeldatud liiki kui ka morfoloogiliselt eristamatuid rühmi erineva peremehe-eelistuse ja geograafilise levikuga. Enamik seenekasvandusi laastavatest selle perekonna parasiitsetest tüvedest kuuluvad liiki Hypomyces odoratus. Perekond Geopora leiti olevat parafüleetiline. Suletud ja avatud viljakehadega liigid moodustasid kaks tugeva toetusega monofüleetilist rühma, mida soovitame tunnustada eraldi perekondadena. Monofüleetilisteks liikideks osutusid G. arenicola, G. tenuis, G. sepulta ja G. tolucana. Perekond Encoelia osutus polüfüleetiliseks. Perekonna tüüpliik E. furfuracea kuulub sugukonna Hemiphacidiaceae sõsarrühma. Vaid kaks liiki paigutusid kindlalt monofüleetilistesse sugukondadesse Sclerotiniaceae ja Rutstroemiaceae. Kolm liiki kuuluvad monofüleetilisse rühmitusse ’Encoelioideae’ sensu Peterson & Pfister. rDNA ITS regiooni lahutusvõime perekondades Geopora ja Encoelia on piisav võimaldamaks selle kasutamist liikide tuvastamiseks. Perekonna Hypomyces uuritud liikide rühmas jääb ITS regiooni lahutusvõime liikide eristamisel liiga nõrgaks. Valgugeenide kasutamine fülogeneetilistes analüüsides annab parema lahutuse ja tugevamad toetused harudele. Töö käigus kogutud DNA järjestused, mis on eraldatud usaldusväärselt määratud viljakehadest, aitavad määrata keskkonna- ja põllumajanduslikest proovidest seeneliike.; Systematics of many fungal groups at different taxonomic levels has remained obscure. This can be ascribed to scarceness of morphological characters that are used for recognition of taxa. Pezizales, Hypocreales and Helotiales are three of the largest orders among ascomycetes with debatable taxonomy. In this study, genetic variability and taxon boundaries of different ranks were assessed in selected genera: at species level in a small subgroup of Hypomyces (Hypocreales), at species and genus level in Geopora (Pezizales), and at family level in available species of Encoelia (Helotiales, incertae sedis). rDNA as well as several protein-coding genes were used to assess phylogenetic relationships. Hypomyces rosellus turned out to be paraphyletic, comprising several cryptic as well as previously described species that have different patterns of geographical distribution and host specificity. The majority of isolates causing cobweb disease in mushroom farms were found to belong to Hypomyces odoratus. The genus Geopora is paraphyletic. Ascocarp type provides morphological distinction of two well-supported monophyletic groups which we suggest to recognise as separate genera. Apothecial G. arenicola, G. tenuis and G. sepulta and ptychothecial G. tolucana are recognised as monophyletic species. The genus Encoelia is highly polyphyletic. The type species of the genus, E. furfuracea, forms a strongly supported sister group to Hemiphacidiaceae. Only two species can be unequivocally placed to monophyletic families, Sclerotiniaceae and Rutstroemiaceae, respectively. Three species were found to belong to the monophyletic group ‘Encoelioideae’ sensu Peterson & Pfister. In Geopora and Encoelia, the resolving power of rDNA ITS enables to use this region as barcoding gene. In studied species of Hypomyces, however, the ITS does not provide sufficient distinction. Incorporation of protein-coding gene sequences in phylogenetic analyses greatly improves the resolution and support values for most branches in phylogenetic trees. Reference sequences from reliably identified fruit-bodies obtained in this study can help with identification of numerous fungal species from environmental and agricultural samples. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Fri, 17 May 2013 00:00:00 GMT http://hdl.handle.net/10062/30238 2013-05-17T00:00:00Z Tamm, Heidi http://hdl.handle.net/10062/30237 Sotsiaalne kontroll ja religioon Tiganik, Raul Kogukonnad on läbi põimunud sotsiaalsest kontrollist ning kohati ka religioonist ja ilmselt pole ühtegi püsivamat inimgruppi kus poleks võimalik leida sotsiaalse kontrolli toimimist. Sotsiaalne kontroll on üldistatult öeldes suunatud inimeste kooseksisteerimise võimalikkuse realiseerimisele ehk teisiti öeldes – vältimaks kõigi sõda kõigi vastu. Interdistsiplinaarsel põhimõttel koostatud väitekirjast tuleneb, et religioonil ja kriminoloogias kasutamist leidnud sotsiaalse kontrolli teoorial on vähemasti üks kokkupuutekoht, see on deviantse käitumise selgitamine ning ärahoidmine. Dissertatsioonis on suurt tähelepanu pööratud tuvastamaks asjaolu kas religioonil on õigusvastast käitumist pärssiv võime või mitte. Väitekirjas käsitletud materjalist tulenevalt võib väita, et religioon saab toimida õigusvastase käitumise tõkestajana. Kuid miks ta omab sellist mõju ja milliste teede kaudu ta seda mõju avaldab, pole tänaste teadmiste pinnalt võimalik täpselt ja üheselt välja selgitada. Väitekirjas on peatutud mitmetel võimalustel ning pole välistatud, et tegemist on religiooni poolt avalduva kompleksmõjuga, millel on iga indiviidi suhtes iseomane mõju. Siiski saab möönda, et religiooni kõigist individuaalsetest mõjutamisteedest hoolimata, universaalseim mõjufaktor on moraalse kogukonna olemasolu, mis võib õiguskuulekat mõju avaldada isegi nende isikute suhtes, kes pole end religioossetena määratlenud. Religiooni rolli ja efektiivsust sotsiaalse kontrolli valdkonnas lähitulevikus ei ole võimalik täpselt ennustada, kuid lähtudes erinevates ühiskondades valitsevast suhtumisest religiooni saab eeldada, et vähemasti ajaloolisest traditsioonist lähtudes kestab religiooni mõju sotsiaalse kontrolli protsessis. Sekulaarsetes riikides, nagu näiteks Eesti, ei ole põhjust loota, et religioonist ja religioossusest oleks märkimisväärset abi kuritegevuse vastu võitlusel, samuti õigusvastase käitumise pärssimisel laiemalt. Selleks on religioonil sekulaarses riigis liiga vähe mõjujõudu.; Communities are intertwined with social control, and sometimes with religion and apparently there is no permanent human group in which we couldn’t find the functioning of social control. Social control, as to make a generalization, is oriented to realizing the possibility of coexistence of people, in other words - to prevent a war of all against all. From the thesis, drawn according by interdisciplinary research principles, follow that religion and social control theory used by criminology has at least one interface, it is deviance identification and prevention. The thesis pays much attention on establishing the fact whether religion has an unlawful behavior inhibiting ability or not. Materials examined in this dissertation give the base to state that religion can act as a barrier to unlawful conduct. But why it has such an influence, and by what routes does it influence, it is not possible to say using contemporary knowledge. In the thesis a number of opportunities are noticed and it isn’t ruled out that religion has a complex influence principle or concurrence that influences every person in different ways. However, I accept that despite all ways by what religion can affect individual behavior, the most universal way is the existence of a moral community, which can affect even those individuals who have identified themselves as non-religious. The role of religion and its effectiveness in social control sphere in the near future can not be precisely predicted, but according to the prevailing approach to religion in different societies it can be expected, that at least based on the historical tradition the influence of religion will last in the process of social control. In secular countries such as Estonia, there is probably no reason to hope that religion and religiosity would be a significant aid to fight against crime or deviance in general. For that effect religion in secular states has too little influence and constituency. Fri, 17 May 2013 00:00:00 GMT http://hdl.handle.net/10062/30237 2013-05-17T00:00:00Z Tiganik, Raul http://hdl.handle.net/10062/30236 The role of shamanism in Korean society in its inter- and intra-cultural contacts Seo, Jinseok Käesolev dissertatsioon koosneb neljast eraldiseisvast artiklist, mis on ilmunud akadeemilistes ajakirjades Eestis, Lõuna-Koreas, Leedus ja Ungaris alates 2007. aastast. Šamanismi ja teiste traditsiooniliste usundite vahelised tugevad sidemed on Koreast loonud ainulaadse kuvandi, samas pole selge, kuidas pealetungiv lääne kultuur šamanismi kujundab. Sellal kui varasemad uurimused on oma olemuselt olnud eelkõige diakroonilised, tegeledes kontseptualiseerimise ja kirjeldamise küsimuste ning ajalooliste transformatsioonidega, keskendub käesolev väitekiri šamanismi rollile Korea kultuuri kujundajana kultuuride kokkupuutel. Šamanismi vaadeldakse mitte pelgalt kui reliktset kultuuripärandit, vaid ka kui kaasaegset majanduslikku ressurssi. Käesolevas väitekirjas sisalduvates artiklites käsitletud peamised teemad on järgmised: kangelaslikkuse tunnusjooned ja naiskangelastest peategelased Korea mütoloogias – Korea šamanistliku pärandi kajastumine mütoloogias, vaimulike atribuutide sekulariseerimise protsess ja etnosümbolism, Korea šamanismi pärimuslik roll katalüsaatorina Korea kultuuri erinevate osade segunemisel väljaspoolt tulevate kultuurimõjudega, Korea šamanismi uus potentsiaal kaasaegses kultuuritööstuses. Korea šamanismi iseloomustab terve rida isetekkelisi ja süstematiseerimata elemente, mida on lõpuks ka rahvuspärandina tunnustatud ning mis on pidevalt kujundanud Korea rahva mõttemaailma, igapäevaelu ja meelelahutusvaldkonda.; This dissertation is composed of 4 separate articles written for academic journals in Estonia, South Korea, Lithuania and Hungary since 2007. I intended to seek out the futuristic virtues of Korean shamanism and propose a scheme to refine the possibility of a comparative perspective with Western folkloristics and religious studies related with shamanism and folk belief. While previous studies of Korean shamanism mainly concentrated on diachronic research, such as conceptualisation, characteristics and historical transition, this dissertation attempts to concentrate on shamanism’s role in modulating Korean culture in its inter-cultural contacts. The most important topics that will be dealt with in the articles presented in this dissertation are: the characteristics of heroism and prominent role of the female gender in Korean mythology – a reflection of traditional features of Korean shamanism; the transition of original attributes as a guardian of ‘Koreanness’; the traditional role of shamanism as a catalyser for the blending of other cultures with Korean cultural strata; and shamanism’s new potential in the culture industry of the new era. The combination of these inexplicable factors, generated spontaneously, was at last given the appellation of tradition, something that constantly affects the ways of thought, life and entertainment for the Korean people. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Fri, 17 May 2013 00:00:00 GMT http://hdl.handle.net/10062/30236 2013-05-17T00:00:00Z Seo, Jinseok http://hdl.handle.net/10062/30189 Light- and nitrogen-use and biomass allocation along productivity gradients in multilayer plant communities Aan, Anne Taimed vajavad ellujäämiseks, kasvuks ja paljunemiseks piisavalt keskkonnaressursse. Kõige sagedamini piiravad taimede kasvu valgus ja mulla lämmastik. Lämmastiku omastamine mullast on väga energiakulukas. Seetõttu on oluline, et taim kasutaks neid ressursse efektiivselt. Millised strateegiad võimaldavad erinevates kasvutingimustes paremini toime tulla? Kas efektiivsed lämmastikukasutajad võivad samaaegselt olla ka efektiivsed valguse kasutamises? Sellele vastamiseks uuriti muutusi nimetatud ressursside kasutamises liigi ja koosluse tasandil piki kasvukoha viljakuse gradiente niidu- ja metsakooslustes Lääne-Eestis Laelatul ja Lõuna-Eestis Arul. Koostati kahe-ressursiline mudel, kus kättesaadav lämmastik ja valgus on parameetrid, mis kirjeldavad lehestiku massi vertikaalset jaotumist koosluses erinevate rinnete vahel. Ülemise rindeni jõuab suurema intensiivsusega valgusvoog, võrreldes alumiste rinnetega. Alumisi rindeid iseloomustab efektiivsem lämmastiku kasutamine ja/või parem võime omastada mullast lämmastikku. Rohurinde kasvu piki produktsiooni gradienti limiteerivad nii kättesaadav valgus kui ka lämmastik. Samblarinde kasvu piirab põhiliselt rindeni jõudev valgus. Kahe niidukoosluse andmete põhjal saab püstitada hüpoteesi, et valguse omastamise efektiivsuse muutumist produktsiooni gradiendil iseloomustab optimumiga kõver. Edaspidi on vajalik uurida, kas analoogiline seos kehtib ka teiste taimekoosluste puhul. Antud uurimuse ja kirjanduse põhjal võib järeldada, et taimedel esineb lõivsuhe valgus- ja lämmastikuressursi paremaks kasutamiseks tehtavate kulutuste vahel. See tähendab, et taimed ei saa olla efektiivsed mõlema ressursi kasutamises ühekorraga. Niiduliikide võrdlemisel selgus, et dominandid ja alusliigid reageerivad kasvutingimuste muutumisele erinevalt. Täpsemalt, maapealse biomassi ja lämmastikusisalduse jaotumise varieeruvus tekitab erinevad valguse ja lämmastiku kasutusmustrid ning sellest tulenevalt kujunevad liikidel erinevad ellujäämisstrateegiad.; Plants need various resources in sufficient quantities for their growth, reproduction and survival. Light and nitrogen availability are two factors most frequently limiting plant growth. Nitrogen acquisition from soil is an expensive process. Consequently, it is vital that those resources are utilized efficiently. Which strategies enable plants to cope better in various conditions and competition? Can effective nitrogen users be concurrently effective in light use? To answer the questions, changes in resource-use at species and community levels were studied along productivity gradients in grassland and deciduous forest communities (Laelatu in West-Estonia and Aru in South-Estonia). A two-resource model was developed with available nitrogen and light as parameters, which describe vertical distribution of foliage mass by vegetation layers in a community. The overstory receives more light resource compared to lower layers, while the lower layers have greater nitrogen-use efficiency and/or a better capability to acquire soil nitrogen. The growth of the herbaceous layer is co-limited by light and nitrogen availability. The growth of the moss layer is limited primarily by light availability. On the basis of two grasslands, the hypothesis was established that an optimum of light acquisition efficiency exists along a productivity gradient. Further studies are needed to clarify if an analogous relationship exists in other community types? On the basis of the thesis and literature, it is possible to conclude that plants have to compromise between effective light- and nitrogen-use. Plants cannot be effective in utilizing both resources simultaneously. Comparison of grassland species revealed clear differences in acclimation patterns among species that become dominant and that remain as subordinates. More precisely, plasticity in aboveground growth patterns and nitrogen allocation varies among species, thus leading to substantially different strategies for survival. Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone. Sat, 11 May 2013 00:00:00 GMT http://hdl.handle.net/10062/30189 2013-05-11T00:00:00Z Aan, Anne