This thesis examines seasonality in Estonian society, with the aim of learning about patterns of seasonal behaviour. There are examined just a few phenomena: the location of the population, alcohol consumption and births. The author argues that seasonality in Estonian society can be observed through many phenomena, and that the patterns of seasonal behaviour are directly or indirectly caused by natural seasonality. Due to its position at temperate latitude, Estonia is a very good example of a country where people and society as a whole are influenced by the changing of the seasons. Due to natural conditions, we can distinguish two main seasons (summer and winter), and two intermediate seasons (spring and autumn). On the basis of the social phenomena we have investigated, we can also observe similar opposite dynamics between summer and winter in social phenomena. The number of residents increases in the summer months (June-August) in rural municipalities, especially on the coast and islands, and decreases in urban municipalities. In synchrony with the rise and fall in air temperatures, the high season of beer consumption is in summer (June-August), and the low season is in winter (January-February); the relative importance of which is 5.4 percentage points lower than in the summer months. The higher consumption of alcohol is also reflected in statistics of traffic accidents involving drunken drivers. As regards births, the opposing seasons are not summer and winter, but spring and autumn. There are fewer births in October, and more in March; the difference can be up to 15%. In the seasonality of births we can see a changing rhythm of seasonality in the middle of the 20th century, as at the beginning of the century the peak in births was in autumn and the trough was in spring-summer, whereas in the second half of the century the situation was reversed, with the peak in spring and the trough at the end of year. This change probably matches the shift from an agrarian society to an industrial society and an urban lifestyle in Estonia.
Käesolev doktoritöö käsitleb ühiskonnanähtuste sesoonsust Eestis uurides rahvastiku paiknemist, alkoholi tarbimist ja sünde. Eesmärgiks oli välja selgitada kui palju sõltub inimeste käitumine aastaaegade vaheldumisest ning missugused tegurid seda mõjutavad. Autor leiab, et sesoonsus on meie ühiskonnas märgatav paljudes eluvaldkondades ning see on väga oluline tegur, mis on mõjutatud otseselt või kaudselt looduslikest teguritest. Asendi tõttu parasvöötmes on Eesti hea näide riigist, kus inimesed ja ühiskond on aastaaegade vaheldumisest mõjutatud. Selgelt eristuvad kaks vastandlikku põhiaastaaega (suvi ja talv) ning kaks üleminekuaastaaega (kevad ja sügis). Uuritud nähtuste põhjal võib öelda, et ka ühiskonnanähtuste sesoonsuses esineb vastupidine dünaamika suvel ja talvel. Elanike arv suureneb suvekuudel (juuni-august) maalistes omavalitsustes, eriti rannikualadel ja saartel ning väheneb linnalistes omavalitsustes. Sarnaselt õhutemperatuuri käiguga muutub ka õlle tarbimine. Õlle tarbimise kõrgperiood on suvel (juuni-august) ning madalperiood talvel (jaanuar-veebruar), mille osatähtsus on 5,4 protsendipunkti madalam kui suvekuudel. Suvekuude suurem alkoholi tarbimine kajastub ka alkoholi joobes põhjustatud liiklusõnnetuste statistikas. Sündide puhul ei ole vastandlikeks aastaaegadeks mitte suvi ja talv, vaid kevad ja sügis. Sünnikuupäevasid on kõige rohkem märtsis ja vähem oktoobris, erinevus on kuni 15%. Sündide sesoonne rütm ei ole aga kogu uuritud sajandi jooksul olnud ühesugune, erinevus tuleb esile 20-nda sajandi keskpaigas. 20-nda sajandi esimesel poolel oli sündide maksimum sügisel, suurenedes aasta lõpu poole, miinimum aga kevad-suvel, sajandi teisel poolel oli sündide dünaamika aga muutunud vastupidiseks, sündide maksimum oli kevadel ja miinimum aasta lõpul. Seda võib seostada üleminekuga agraarühiskonnast, kus valitses maaline elustiil, industriaalühiskonda, kus muutus valdavaks linnaline elustiil.
