Abstract:
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida muutusi eelkooliealiste laste sotsiaalsetes
oskustes ning sotsiaalsete probleemide esinemissageduses eksternaliseeritud, internaliseeritud
ja prosotsiaalse käitumise valdkonnas õpetajate hinnangul seoses osalemisega sotsiaalsete
oskuste treeningul. Eeldati, et sotsiaalne kompetentsus tõuseb suhtlemisoskuste ja
koostööoskuste valdkonnas, paraneb laste enesetunnetus ning suhtumine ümbritsevatesse
inimestesse. Oletati ka, et seoses laste treeningul osalemisega muutub vähemsagedasemaks
laste eksternaliseeritud käitumine.
Uurimus valmis Tartu Laste Tugikeskuse poolt läbi viidud projekti „Heade sotsiaalsete
oskustega lasteaiast kooli“ raames. Magistritöös sisalduv uurimus keskendus projekti käigus
läbi viidud sotsiaalsete oskuste treeningu mõjule laste sotsiaalsetele oskustele. Treeningul
osales 23 5-6 aastast last ning kõigi nende laste sotsiaalsetele oskustele andsid enne ja pärast
treeningut hinnangu 3 lastega tegelevat õpetajat. Õpetajad hindasid laste sotsiaalset
kompetentsust ning eksternaliseeritud, internaliseeritud ja prosotsiaalse käitumise
esinemissagedust enne ja pärast treeningut.
Uurimuse tulemusena selgus, et laste sotsiaalne kompetentsus muutus sotsiaalsete oskuste
treeningu käigus õpetajate hinnangul tõhusamaks seoses järgmiste oskustega: (1)
enesetunnetus ja positiivne enesehinnang, (2) empaatiavõime ja positiivse suhtumine
ümbritsevatesse inimestesse; (3) suhtlemisoskused; (4) koostööoskus. Eksternaliseeritud
probleemid muutusid vähemsagedasemaks ja prosotsiaalne käitumine muutus sagedasemaks.
