Abstract:
Magistritöö teoreetilises osas käsitletakse õuesõppe olemust ja eesmärke, selle positiivseid mõjusid laste arengule ning õpetajate rolli õuesõppe rakendamisel. Empiirilises uurimuses analüüsitakse õuekeskkonna kasutamist lasteaedade planeeritud õppe- ja kasvatustöös mõjustatuna ümbritsevast keskkonnast, õpetaja pädevusest ning juhtkonnapoolsest suhtumisest. Uurimuses osales 57 lasteaiaõpetajat ning 28 juhataja asetäitjat õppe- ja kasvatustöö alal Tallinna kesklinna ja Nõmme linnaosade lasteaedadest, kes said täitmiseks ankeetküsitluse. Õpetajate vastuste põhjal järeldati, et lasteaeda ümbritsev looduslik keskkond mõjutab õuekeskkonna kasutamise üldist sagedust õppe- ja kasvatustöös, kuid avaldab vähem mõju erinevate tegevusliikide läbiviimise sagedusele õueruumis. Tulemustest ei ilmnenud õuesõppealase koolituse läbinud õpetajate oluliselt suurem pädevus antud valdkonnas. Juhataja asetäitjate ja õpetajate poolt antud hinnangud õueõppeks vajalikele tingimustele suures osas ühtisid, kuid tõestust ei leidnud oletus, et juhtkonnapoolne positiivne suhtumine mõjutaks õpetajate õuekeskkonna kasutamise sagedust ja mitmekesisust. Üllatavana välja tulnud tõsiasi õuesõppealaste koolituse vähesest mõjust õpetajate tööalasele käitumisele, tõstatab küsimuse koolitustel pakutava kohta. Täiendavat uurimist vajaks ka õpetajate poolt õuekeskkonnas läbiviidavate tegevuste sisuline pool.
