Suure Viisiku isiksusefaktoreid ja impulsiivsust uuriti õppeedukuse ennustamise osas. Käesolevas uurimuses osales kokku 137 Eesti gümnaasiumi õpilast. Isiksuse mõõtmiseks kasutati EPIP-NEO isiksuse küsimustikku ja impulsiivsuse mõõtmiseks Dickmani Impulsiivsuse küsimustiku eestindatud varianti. Õppeedukuse hindamiseks arvutati iga uurimuses osaleja jaoks kolm erinevat keskmise hinde näitajat – üldine keskmine hinne, humanitaarainete ja reaalainete keskmised hinded. Mõlemad impulsiivsuse skaalad seostusid oluliselt peaaegu kõigi kolme keskmise hinde muutujaga. Meelekindlus, sugu ja mõlemad impulsiivsuse skaalad kirjeldasid ära pisut üle veerandi kogu hinnete hajuvusest. Keskmiste hinnete osas ilmnesid olulised soolised erinevused – tüdrukute said keskmiselt paremaid hindeid võrreldes poistega. Puudumisi arvestati terve kooliaasta lõikes, sh eraldi põhjuseta puudumisi. Puudumisi ennustas kõige olulisemalt düsfunktsionaalne impulsiivsus. Oluline erinevus ilmnes põhjuseta puudujate lõikes, millest selgus, et poisid puuduvad sagedamini ilma vabandatava põhjuseta.